Majandusaasta aruande esitamine on ettevõtte jaoks oluline ülesanne, mis nõuab täpsust, tähtaegadest kinnipidamist ja professionaalset lähenemist. See on dokument, mis annab ülevaate ettevõtte finantsseisundist, tulemustest ja tegevusest ning pakub olulist teavet nii omanikele kui ka välistele huvigruppidele.
Aastaaruanne tuleb esitada Äriregistrile hiljemalt kuus kuud pärast majandusaasta lõppu. Kuigi ettevõtetel on vabadus valida oma majandusaasta periood, on enamik valinud perioodi 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini. Seega on 30. juuni aruande esitamise tähtajaks enamusele Eesti ettevõtetele.
Vastavalt Eesti Raamatupidamise seadusele jagunevad ettevõtted erinevatesse kategooriatesse aruandekuupäeva näitajate ja avaliku huviga seotud näitajate alusel. Eesti finantsaruandluse standard kehtestab iga grupi aastaaruandele erinevad nõuded:
Mikroettevõtjad peavad koostama lühendatud raamatupidamise aastaaruande, mis sisaldab kahte põhiaruannet – bilanssi ja kasumiaruannet ning lisasid. Tegevusaruannet aruandele lisada vaja ei ole. Mikroettevõtja on osaühing, mille varade maht jääb alla 175 000 euro, kohustised ei ületa omanikele kuuluvat omakapitali, müügitulu on kuni 50 000 eurot ja ettevõttel on ainult üks osanik, kes on ka juhatuse liige.
Väikeettevõtjad koostavad lühendatud raamatupidamise aastaaruande, mis sisaldab kahte põhiaruannet – bilanssi ja kasumiaruannet ning lisasid ja ka juhatuse tegevusaruannet. Väikeettevõtja on Eestis registreeritud äriühing, mis ei ole mikroettevõtja ja mille näitajatest võib aruandekuupäeval vaid üks ületada järgmisi tingimusi: varad kokku 4 000 000 eurot, müügitulu 8 000 000 eurot ja keskmine töötajate arv aruandeaasta jooksul 50 inimest.
Keskmise suurusega ja suurettevõtted peavad koostama täieliku aastaaruande, mis sisaldab kõiki nelja põhiaruannet – bilanssi, kasumiaruannet, rahavoogude aruannet, omakapitali muutuste aruannet ning lisasid ja juhatuse tegevusaruannet.
Aastaaruanded, mis on koostatud vastavalt Eesti finantsaruandluse standardile (EFRS), koostatakse e-äriregistri keskkonnas kasutades majandusaasta aruande standardiseeritud elementide ja sidusbaaside kogumit, mida tuntakse majandusaasta aruande taksonoomiana. Neid aruandeid saab hõlpsasti koostada, täites etteantud vorme või kasutades raamatupidamisprogrammide poolt pakutavat liidestust, mis suhtleb otse e-äriregistri keskkonnaga andmete üleslaadimiseks.
Need, kes koostavad aastaaruandeid rahvusvaheliste finantsaruandluse standardite (IFRS) alusel, peavad kasutama omaenda aruandepõhja ja lõplik majandusaasta aruanne tuleb üles laadida e-äriregistrisse PDF-vormingus.
Aastaaruande peab allkirjastama vähemalt üks raamatupidamisüksuse juhatuse liige, kas digitaalselt e-äriregistri portaali kaudu või paberkandjal, mis tuleb seejärel skaneerida ja üles laadida portaali esitamiseks.
Aastaaruanne on kättesaadav avalikkusele ning see toimib ettevõtte visiitkaardina, mistõttu on äärmiselt oluline tagada, et aruandes sisalduv teave oleks täpne ja professionaalsel viisil esitatud. Iga ettevõtja võiks kaaluda auditeerimist kontrolliprotsessi olulise osana kuid mõnel juhul on see isegi kohustuslik. Audiitorkontrolli läbinud aastaaruanne mängib olulist rolli usalduse loomisel klientide ja partneritega. Lisaks pakub see väärtuslikku teavet juhatusele ja kindlustunnet omanikele.
Eestis on ettevõtetele saadaval kaks audiitorteenuse vormi: audit ja audiitori ülevaatus. Eesti audiitortegevuse seaduse § 91 (audit) ja § 92 (ülevaatus) loetlevad kindlad kriteeriumid, nagu varade maht, müügitulu ja töötajate arv, mis määravad, kas audiitorteenused on kohustuslikud või ei.
Kui äriühing kuulub kohustusliku auditi või ülevaatuse kategooriasse, ei saa majandusaasta aruannet Äriregistrile esitada ilma audiitori otsuseta. Seetõttu tuleks aastaaruannete koostamise eest vastutavatel isikutel aegsasti tutvuda tingimustega, millal audit või ülevaatus muutub kohustuslikuks. Valdav enamus Eesti äriühinguid peab esitama oma aastaaruanded juuni lõpuks ja selleks, et vältida üllatuste tekkimist juunis, võiks juba varakult kontrollida üle eelmise majandusaasta lõpu seisuga varade mahu, müügitulu ja töötajate arvu, et teha kindlaks, kas aruanne nõuab audiitori otsust või mitte ja vajadusel oleks piisavalt aega omale audiitori leidmiseks.
Aastaaruande õigeaegse esitamata jätmise korral võib Äriregister määrata juriidilisele isikule trahvi ilma eelneva hoiatuseta. Võimalik trahv on kuni 3200 eurot ja seda võib rakendada korduvalt kuni kohustuse täitmiseni. Lisaks võib trahvi määrata juriidilise isiku juhatuse liikmele ja mõnel juhul isegi omanikele. Kui aruannet ei esitata ka hoiatustele ja trahvidele vaatamata, võib Äriregister juriidilise isiku registrist kustutada.
Alates 2023. aastast Äriregistri seaduse jõustumisega, jälgib Äriregister veelgi tählepanelikumalt aastaaruannete õigeaegset esitamist, et takistada äriühingutel, kes ei täida oma aruandlus- ja esitamiskohustusi, jätkamast tegevust. Seetõttu on väga oluline koostada ja esitada majandusaasta aruanne õigeaegselt.
Allikad:
Äriregistri seadus – https://www.riigiteataja.ee/akt/123122022024
Raamatupidamise seadus – https://www.riigiteataja.ee/akt/105052022027
Audiitortegevuse seadus – https://www.riigiteataja.ee/akt/105052022007