2025. aasta toob Eesti maksusüsteemis kaasa mitmeid olulisi muudatusi. Need mõjutavad nii eraisikuid kui ka ettevõtteid, mistõttu on oluline olla kursis, millised muudatused ees ootavad ja kuidas need igapäevaelu mõjutavad.
2025. aastal kehtivad maksumäärad ja maksuvaba tulu
Alates 01.01.2025 kehtib:
- juriidilise isiku tulumaksumäär 22/78 (senise 20/80 asemel)
- krediidiasutuste tulumaksu avansiliste maksete määr 18%
- kinnipidamisele kuuluv füüsilise isiku tulumaksumäär 22% (senise 20% asemel)
- maksuvaba tulu kuni 654 eurot kuus ja kuni 7848 eurot kalendriaastas – sõltub inimese sissetulekust. NB! „Maksuküür“ jääb kehtima ka 2025. aastal.
- maksuvaba tulu vanaduspensionieas jääb 776 eurot kuus ja 9312 eurot kalendriaastas
- töötuskindlustusmakse töötajale 1,6% ja tööandjale 0,8%
- kogumispensioni makse 2%, 4% või 6%
- sotsiaalmaks 33%, minimaalse kohustuse aluseks olev kuumäär 820 eurot ja sotsiaalmaks 270,60 eurot
- miinimumpalk kuus 886 eurot, 5,31 eurot tunnis
- käibemaksu standardmäär 22%, vähendatud määrad 13% ja 9%
NB! Tähele tuleb panna, et kui 2024. aasta detsembrikuu töötasu väljamakse toimub jaanuaris 2025, peab töötasu maksustama uute maksumääradega.
Mahaarvamised füüsilise isiku tulust
Residendist füüsilisel isikul muutub 2024 vs 2025 võrdluses tulumaksumäär 20%-lt 22%-le. Residendist füüsilise isiku tuludeklaratsiooni (edaspidi tuludeklaratsiooni) esitamisel tuleb teada, et 2024. aasta tuludeklaratsioonil kehtib tulumaksumäär 20% (esitatakse alates 15.02.2025) ning 2025. aasta tuludeklaratsioonil kehtib tulumaksumäär 22% (esitatakse alates 15.02.2026).
Mõlemal aastal on maksustatavast tulust õigus maha arvata:
- maksuvaba tulu kuni 7848 eurot või vanaduspensionieas 9312 eurot;
- koolituskulusid ja annetusi 1200 eurot;
- täiendava kogumispensioni (III samba) sissemakseid kuni 15% ulatuses maksustatavast tulust, kuid mitte rohkem kui 6000 eurot aastas.
Lisaks on alates 01.01.2025 kogumispensioni makse määr 2%, 4% või 6%, sõltuvalt inimese avaldusest pensioniregistri pidajale. Kui avaldust suuremale määrale ei ole tehtud (tähtaeg oli 30. november 2024), siis kehtib 2025. aastal vaikimisi makse määr 2%. Avaldust saab esitada iga aasta hiljemalt 30. novembriks ning määra saab muuta kord aastas. Uus makse määr rakendub alati 1. jaanuarist. Riik jätkab sotsiaalmaksu 33% arvelt 4% lisamist II sambasse, see ei muutu.
NB! Lisaks sellele, et kolmel korral aastas tuleb töötajate kogumispensioni makse tasumise kohustust kontrollida, on raamatupidajatel ja palgaarvestajatel nüüd kohustus kord aastas üle kontrollida ka II sambaga liitunud inimese kogumispensioni makse määr.
Ettevõtte tulumaks
Alates 01.01.2025 tõuseb ka ettevõtte tulumaksumäär 20%-lt 22%-ni, s.t 22/78 netoväljamaksetelt. Oluline on, et sellega seoses kaob ära ka dividendi madalam maksumäär 14/86 ning edaspidi ei ole vajalik ka 7% tulumaksu kinnipidamine füüsilisele isikule makstavalt dividendilt. Seega 2025. aastast maksustatakse dividend üksnes maksumääraga 22/78.
NB! Varasemalt saadud ja edasi maksmata madalama määraga dividendide väljamaksmisel kehtib endiselt füüsilisele isikule makstavalt dividendilt 7% kinnipidamise kohustus.
Muutuvad maksuvabad piirmäärad
Vastuvõetud tulumaksuseaduse muudatustega tõsteti alates 01.01.2025 mitmeid maksuvabasid piirmäärasid.
Välislähetuse päevaraha maksuvaba piirmäär suureneb:
- 75 eurot välislähetuse esimese 15 päeva kohta, kuid kõige rohkem 15 päeva kohta kalendrikuus, ning
- 40 eurot iga järgneva välislähetuse päeva kohta.
NB! Maksuvaba piirmäära ületav osa maksustatakse kui palgatulu tulumaksu, sotsiaalmaksu ja enamikel juhtudel ka töötuskindlustus- ja kogumispensioni maksetega.
Isikliku sõiduauto kasumise hüvitise maksuvaba piirmäär suureneb:
- töösõitude arvestuse alusel 0,50 eurot iga töösõidu kilomeetri kohta, kuid
- mitte rohkem kui 550 eurot kuus iga hüvitist maksva tööandja kohta.
NB! Maksuvaba piirmäära ületav hüvitis maksustatakse kui erisoodustus tulu- ja sotsiaalmaksuga.
Reklaamkingituste ja vastuvõtukulude maksuvaba piirmäär suureneb:
- tulumaksuga ei maksustata reklaami eesmärgil üle antud kaupa ega osutatud teenust, mille väärtus ilma käibemaksuta on kuni 21 eurot
- juriidiliste isikute vastuvõtukulude maksuvaba piirmäär on 50 eurot kalendrikuus, millele lisandub 2% samal kalendrikuul tehtud isikustatud sotsiaalmaksuga maksustatud väljamaksete summast.
Lisaks ei loeta enam erisoodustuseks töölepingulise töötaja majutamiseks tehtud ettevõtlusega seotud kulutusi, kui on täidetud mõlemad tingimused:
- töötaja elukoht asub vähemalt 50 kilomeetri kaugusel töökohast ja töötaja omandis ei ole töökohale lähemal asuvat eluasemena kasutatavat kinnisvara ning need tingimused on täidetud kogu majutamise perioodil;
- kulutused majutatava töötaja kohta on kuni 500 eurot kalendrikuus majutamise korral Tallinnas või Tartus ja kuni 250 eurot muudel juhtudel.
Töötaja tervise edendamiseks tehtavad kulud
Erisoodustusena ei maksustata järgmisi töötaja tervise edendamiseks tehtavaid kulutusi 400 euro ulatuses töötaja kohta aastas, kui tööandja on neid võimaldanud kõikidele töötajatele:
- sportimis- või liikumispaiga regulaarse kasutamisega või massaažiga otseselt seotud kulutusi;
- kulutusi tervishoiukorralduse infosüsteemi kantud tervishoiutöötajate või kutse või erialast pädevust omava spetsialisti osutatud teenustele.
Aastane piirmäär 400 eurot (senise 100 eurot kvartali asemel) annab vabaduse ja paindlikkuse kulutuste tegemisel, nt on võimalik osta spordiklubi pakett aastaks või tasuda ravikindlustusmakse aasta eest, mis võib olla soodsam kui kvartaalsed maksed.
Piirmäära ulatuses on maksuvaba ka:
- massaaž, mis aitab ennetada või leevendada kergemaid vaevusi, sh seadmega või seadme abil, nt rullmassaaž või LPG massaaž;
- tervishoiuteenus sõltumata meditsiini valdkonnast, sh hambaarsti, suuhügienisti, silmaarsti, optometristi teenus, kuid
- teenust peab osutama tervishoiukorralduse infosüsteemi kantud tervishoiutöötaja või kutset või erialast pädevust omav spetsialist.
Ettevõtluskonto ja maksud
Ettevõtlustulu maksumäär
Alates 01.01.2025 kehtib:
- Ettevõtlustulu maksu määr on 20% ning kohaldub kogu laekunud tulule.
- II sambaga liitunud ettevõtluskonto kasutajal on ettevõtlustulu maksu määr kogumispensioni makse määra (2%, 4% või 6%) võrra suurem. Seega edaspidi on ettevõtlustulu maksu määr kas 20% (mitte liitunud), 22%, 24% või 26%.
- Ravikindlustuse saamiseks peab ühes kalendrikuus ettevõtluskontole laekuma 2255 eurot.
- Ettevõtluskonto kasutajal, kellele on laekunud enam kui 40 000 eurot aastas on kohustus jätkata tegevust muus ettevõtlusvormis (FIEna või OÜ kaudu).
Teenuse osutamine juriidilisele isikule
Teenuse osutamisel residendist äriühingule, mittetulundusühingule, sihtasutusele ja juriidilisest isikust usulisele ühendusele peab arvestama, et nendel isikutel tekib täiendav tulumaksukohustus (määr 22/78), mis võrdsustab maksukoormuse tavapärase töösuhte maksukoormusega. Täiendav maksukohustus on ette nähtud selleks, et vältida tavapärase töösuhte suunamist soodsamale ettevõtluskontole.
Kui juriidiline isik maksab teenust osutavale isikule tasu ettevõtluskontole, siis tuleb juriidilisel isikul teenustasu summalt tasuda täiendavalt tulumaksu 22/78 TSD lisal 6 koodiga 6080.
NB! Esialgses eelnõus 463 SE (ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus) oli kirjas, et teenuse osutamisel juriidilisele isikule tekib juriidilisel isikul kohustus tasuda 50%-lt teenustasu summalt sotsiaalmaksu 33% ning tulumaksukohustust ei ole. See muudatus on aga 04.12.2024 vastu võetud ja välja kuulutatud eelnõust eemaldatud ning kehtima jäi vaid ülaltoodud tulumaksukohustus 22/78 määras.
Mootorsõidukimaks
Alates 1. jaanuarist 2025 hakkab kehtima ka palju kõneainet pakkunud mootorsõidukimaks. Mootorsõidukimaks (rahvakeeli automaks) on riiklik maks, mida maksavad kõik liiklusregistris registreeritud mootorsõidukite omanikud või mootorsõidukite vastutavad kasutajad.
Iga sõiduki maksusumma on individuaalne. Erinevate kategooriate sõidukite maks moodustub erinevat tüüpi teguritest (baasosa, CO2 osa ja täismassi põhjal arvutatud osa).
Maks rakendub järgmiste kategooriate sõidukitele:
- sõiduautod – M1 ja M1G
- kaubikud, furgoonid, pikapid – N1 ja N1G
- mootorrattad – L3e, L4e, L5e, L6e ja L7e
- maastikusõidukid – MS2
- ratastraktorid – T1b, T3 ja T5
Mootorsõidukimaksu maksustamisperiood on kalendriaasta ja maksukohustus tekib jooksva aasta 1. jaanuaril või sõiduki esmakordsel registreerimisel liiklusregistris. Kui sõiduk registreeritakse liiklusregistris esimest korda maksustamisperioodi jooksul, siis tekib mootorsõidukimaksu tasumise kohustus väiksemas määras, kus maks arvutatakse proportsionaalselt päevade eest, mis on jäänud jooksva aasta lõpuni. Maksuteated väljastatakse e-MTA e-teenuste keskkonnas ning seal on nähtav ka maksu arvutuskäik.
| Sõiduki liiklusregistris registreerimise seis 2025 aastal | Maksuteate väljastamine | Maksu tasumise tähtaeg |
| Seisuga 1. jaanuar | 15. veebruariks | Pool maksusummat 15. juuni ja ülejäänud osa 15. detsember |
| Registreerimine jaanuaris | 15. veebruariks | 15. detsember |
| Registreerimine 1. veebruar – 30. september | 15 tööpäeva jooksul pärast sõiduki registreerimist | 15. detsember |
| Registreerimine 1. oktoober – 31. detsember | 15 tööpäeva jooksul pärast sõiduki registreerimist | 15. juuni (2026) |
Maamaks
2025. aastal muutuvad määrad ka maamaksul – maamaksu tõusu piirmäär saab olema 50 protsenti või 20 eurot (senise 10 protsendi või 5 euro asemel) ning suureneb esimese osamakse summa 100 euroni (senise 64 euro asemel).
Käibemaks
Riigikogus on vastu võetud ka käibemaksuseaduse muudatused, millest osa hakkab kehtima juba 1. jaanuaril 2025.
Alates 01.01.2025 muutuvad käibemaksumäärad:
- majutuse ja majutuse koos hommikusöögiga käibemaksumäär 13% (senise 9% asemel);
- ajakirjandusväljaannete käibemaksumäär 9% (senise 5% asemel).
Lisaks käibemaksumäärade muudatustele hakkab alates 01.01.2025 kehtima:
Väikeettevõtete erikord – selle kohaselt saab väikeettevõtja teises liikmesriigis tegutsedes ennast registreerida seal maksukohustuslasena samadel tingimustel, mis kehtivad selles teises liikmesriigis asukohta või püsivat tegevuskohta omavatele ettevõtjatele.
Uute käibemaksukohustuslaseks registreerimise piirmäära arvestamise põhimõtete ühtlustamine – alates 01.01.2025 loetakse 40 000 euro suuruse käibemaksukohustuslaseks registreerimise piirmäära sisse:
- kaupade ja teenuste maksustatav, sealhulgas nullprotsendise määraga maksustatav käive, välja arvatud põhivara võõrandamine;
- kinnisasjatehingute käive, välja arvatud põhivara võõrandamine ja juhuslikud tehingud;
- kindlustusteenuste ja finantsteenuste käive, välja arvatud juhuslikud teenused.
Piirmäära sisse loetakse vaid käive, mille tekkimise koht on Eestis.
Kui isiku kogu käive on kas maksuvaba või 0% käibemaksuga maksustatav (ja see ei sisalda kauba ühendusesisest käivet), siis sõltumata käibe suurusest registreerimiskohustust ei teki.
NB! Seega tuleb tähele panna, et kui Eesti äriühingul on kalendriaastal tekkinud vaid maksuvaba käive (ka üle 40 000 euro piirmäära), siis ei ole ka alates 2025. aastast kohustust käibemaksukohustuslasena registreerida. Kui aga lisaks maksuvabale või 0% käibele tekib ettevõttel ka maksustatav käive (mis ei ole juhuslikust tehingust tekkinud), siis alates päevast, mil kalendriaasta käive kokku ületab 40 000 eurot, tekib kohustus registreerida käibemaksukohustuslaseks. Samuti tuleb sisendkäibemaksu mahaarvamisel hakata arvestama proportsiooni.
Muudatused kinnisasjade maksustamises:
- eelnõu kohaselt loetakse uueks ehitiseks ka ehitist, mis võõrandatakse esmakordselt ühe aasta jooksul pärast esmast kasutuselevõttu/taaskasutuselevõttu;
- põhivara esmasel kasutusele võtmisel korrigeeritakse sisendkäibemaksu täies ulatuses vastavalt põhivara tegelikule maksustatava käibe tarbeks kasutamise osatähtsusele põhivara kasutusele võtmise maksustamisperioodil.
Lisaks seonduvalt Riigikogus vastu võetud julgeolekumaksuga tõuseb alates 01.07.2025 kuni 31.12.2028 käibemaksumäär 24%-ni (senise 22% asemel).
Kogu blogipostituses toodud info pärineb Maksu- ja Tolliameti avalikustatud materjalidest seisuga 19.12.2024. Täieliku ülevaate saamiseks maksumuudatuste osas on võimalik saada täpsem info Maksu- ja Tolliameti kodulehelt.